Anname osa sotsiaalmaksu ettevõtjale tagasi

Reeglina on tugeva majandusega riigid arenenud tööstusega. Küsimus on, kuidas arendada tööstust Eestis, kui oleme valinud tee, et tööjõu kõrge maksustamine viib meid edasi heaoluühiskonna poole ning järgmise viie aastaga kahaneb 20–64aastaste arv tööjõuturul 44 000 inimese võrra. Ükski viljapuu ei kanna igavesti vilju, kui sa tema eest ei hoolitse ja teda ei väeta – sama on ka tööstusega.

Eestis võivadki olla kõrged tööjõumaksud, samuti võib kehtestada ka näiteks ettevõtte 10protsendilise tulumaksu. Vastukaaluks tuleks aga riigil refinantseerida ettevõtteisse tagasi arvestuslikult summa, mis moodustaks 30% ettevõtja poolt viimase kolme aasta jooksul tasutud sotsiaalmaksust. Tingimusel, et selle raha eest riik sisuliselt kaasfinantseerib kuni 30% ulatuses ettevõttele tootmisvahendite soetamist, mis tõstavad tööviljakust ja tootlikkust. Ettevõte lisab omalt poolt vähemalt 70% seadmete soetamismaksumusest.

Nõnda soetatud seadmed ja tootmisvahendid peavad olema Eestis kasutusel vähemalt viis aastat. Ühtlasi saab näiteks kolm aastat pärast investeeringu tegemist mõõta, kuidas on kasvanud ettevõtte netokäive ja tasutud tööjõumaksude summa.

Oletame näiteks, et saekaater soetab vana ühekettalise saeraami asemele uue mitmekettalise saeraami, mis kasvatab tootlikkust 100%. Kui seejuures tõsta töötaja palka 50%, siis tööjõukulu ühiku kohta hoopis langeb 25% võrra. See aitab püsida konkurentsis ning jääb veel ressurssi tõsta teistegi töötajate tootlikkust.

Antud meede oleks aidanud ära hoida aprillis 2015 plaanitavat Fazeri Tallinna tehase sulgemist, kui põhjuseks on Fazeri kõige vanema sisseseadega tootmisüksuse sulgemine Baltimaades.

Selline süsteem toimiks ühtlasi kahesuunaliselt, kui mõelda maksuameti reklaamile „Maksmata maksud jätavad jälje”. Jälge ei jäeta mitte ainult riigile, vaid ka ebaausale ettevõtjale endale, kes näeb edu ümbrikupalkades. Tema jaoks muutuvad masinad ja seadmed võrreldes ausa ettevõtjaga kuni 30% kallimaks.

Lühiajaliselt võib-olla aitab tööjõumaksude langetamine 1-2-3% võrra töövõtjat, et inflatsiooniga sammu pidada, aga see ei ole jätkusuutlik ega vii meid edasi. Kui tahame, et palgad kasvaksid 10-15% aastas, siis selline maksudega mängimine ei aita kuidagi kaasa vajalikule tootlikkuse kasvule.

Kindlasti ei ole see meede ainus võimalus ning see ei pruugi sobida ka kõikidele, olgu need siis näiteks kaubandus-, teenindus- vm ettevõtted. Kuid siin võib teha ka maksuerisusi, mis on juhtivas e-riigis Eestis kahtlemata lihtne.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.